1866 aastal rajati Emmaste keskusesse, Emmaste mõisa omaniku Magnus De la Gardie lese poolt kingitud männitukka uue kiriku vundament. Krahvinna kinkis ka ehitusmaterjali ja nii valmis kirik 1867. aasta sügiseks. Kirik pühitseti 24. septembril 1867. Immaanueli kirikuks.

Kuigi õigeusu ajalugu Eestis võib ulatuda peaaegu 1000 aasta kaugusele, on õigeusk Hiiumaal enam-vähem baptistikoguduste eakaaslane.

Käina puitkirik eksisteeris ligi 200 aastat, kivikirik ehitati piiskop Johannes Orgiesi käsul (ametis aastatel 1492-1514).

Esimese vabakogudusena Hiiumaal sai alguse Kärdla Baptistikogudus 1884. aastal.

Kärdla kirk valmis 1863 ja pühitseti Johannesele. Arhitektuurilt on maja üsna sarnane umbes samal ajal ehitatud Emmaste kirikule - paekivist uusgooti stiilis ühelööviline hoone, mille puidust katus toetub saledatele puitsammastele.

1900 aastaks oli koguduses juba üle 50 inimese ja talutuba jäi kooskäimiseks ilmselgelt kitsaks. Oma palvela ehitamine oli hädavajalik, kuid kogudusel puudus nii maa kui ka raha maja ehitamiseks.

Enamasti saavad vaimulikud liikumised ja ärkamised alguse ikka konkreetsetest inimestest. Nii oli see ka Nurstes. Koguduse algus seotakse Metsaperes elanud Tõnis Kuristiga

Avamine toimus 1921. aasta juunikuus.
Tegemist oli küllalt madala puumajaga. Hoone koolipoolses otsas olnud eraldi ruum oli alguses kasutuses majahoidja korterina, hiljem muudeti see väikeseks saaliks.