Nurste palvela

EHITATUD

1923

KOGUDUSE ALGUS:

1901

TEKST

Enn Veevo

Nurste palvela

FOTO: 

FOTO: 

Enamasti saavad vaimulikud liikumised ja ärkamised alguse ikka konkreetsetest inimestest. Nii oli see ka Nurstes. Koguduse algus seotakse Metsaperes elanud Tõnis Kuristiga. Ta oli jumalakartlik mees, vennastekoguduse liige. Olles kuulnud Kärdla baptistikoguduse tegevusest sõitis Kurist 1892. aastal Kärdlasse kohtuma Peeter Kaupsiga, et saada selgust baptistikoguduse tööst ja uuestiristimisest. Järgmisel aastal oli Kurist jälle Kärdlas, sooviga liituda Kärdla baptistikogudusega. Kogudus otsustas teda sel korral mitte vastu võtta, pidades teda uhkeks ja suureliseks. Esialgu lahkus Tõnis Kurist Kärdlast pahandununa, lubades mitte kunagi enam tagasi tulla. Mõni kuu hiljem oli mees aga tagasi Kärdlas, seekord võttis kogudus ta vastu ja peatselt Schiewe poolt ka ristiti.
Esimesed koosolekud Nurstes algasidki Tõnis Kuristi kodus, kus käisid kuulutamas Peeter ja Jüri Kaups. Registreerimata koosolekute pidamise pärast kutsuti Kurist Haapsalusse kohtu ette, sellel teel ta külmetas ja suri 1896 oma kodus kopsupõletikku. 1896 ja 1897 toimusid Nurstes ka esimesed ristimised, mis panid aluse Kärdla koguduse osakonnale Nurstes, mis mõned aastad hiljem iseseisvus.
Peale Tõnis Kuristi surma sai koguduse ametlikuks kooskäimise kohaks uue juhi Priidu Metsa talumaja Kaderna külas. Esimene palvemaja ehitati 1898 aastal, kogudusel oli ehituse alguses vaid 16 rubla raha, kuid oma koguduse liikmete ja ka teiste koguduseliikmete abiga valmis maja mõne kuuga. Asukoht oli praeguse Nurste palvela kõrval, sellest Emmaste – Luidja tee pool. Kuigi palju andmeid vana palvela kohta säilinud ei ole, kuid ühel leitud pildil on ta üsna Kärdla ja Käina palvelaga üsna sarnane lihtne ühe ruumiga maja.
Kogudus iseseisvus 1901. aastal Priidu Mets kutsuti peatselt Harju koguduse vanemaks ning Nurstesse valiti pastoriks tema vend Peeter Mets, kes oli parun Yxkylli toetusel õppinud Londonis ja oli ilmselt esimene vaimuliku hariduse saanud pastor Hiiumaal. Peeter Mets õnnistati ametisse Andres Tetermanni ja Peeter Kaupsi poolt. 16.04.1907. Esimese maailmasõja puhkedes mobiliseeriti ta aga sõjaväkke ning koguduse karjaseks sai Ado Tärk teoloogi ja pastori Osvald Tärgi isa.
Koguduses tegutses laulukoor, pühapäevakool, aastast 1918 ka noorsooselts, aastast 1922 ka keelpillikoor ning isegi õmblusring. Uusi liikmeid lisandus pidevalt, 1922. aastal Lõuna-Hiiumaal toimunud suure ärkamise ajal liitus kogudusega 98 inimest. Vana palvela jäi kitsaks ning otsustati ehitada uus ja suurem hoone.
Nurste uus palvela, mida kasutab tänaseni, valmis 1923. aastal kohe vana palvela kõrval. Ehitusmeistriteks olid Peeter Leisberg, Joosep Post ja Joonas Sadul. Valminud palvemaja oli ja on mitmeski mõttes erakordne, erinedes kõigist teistest Hiiumaa palvelatest. Täiskelpkatusega peaaegu ruudukujuline hoone paistab silma sümmeetriliselt paiknevate kõrgete „kirikuakendega“. Kasulikku pinda on üle 200 m2 ja saal mahutab rohkem kui 400 inimest. Teadaolevalt on tegu suurima puust ehitatud palvelaga Eestis ja ka Hiiumaa suurima palvelaga. Hoone põhiosa moodustab suur palvelasaal, lisaks on juurdeehituses väiksem saal, mida tänapäeval kasutataks peamiselt pühapäevakooli tööks. Hoone on säilinud peaaegu algupärasel kujul, korrastusremontide käigus on vahetatud osaliselt välisvoodrit, uuendatud on elektrisüsteem ja vahetatud välja pinke. Oma üsna erandliku arhitektuuriga on ta silmapaistev näide XX sajandi alguses ehitatud pühakodadest.
1933. aasta andmeil kuulus Nurste kogudusse 285 täieõiguslikku liiget, lisaks ligi 100 last. Kogudusel oli osakond Õngul, kuhu oli ehitatud oma palvemaja. 1944. aasta põgenemine Läände viis ära suure hulga koguduseliikmeid – kunagine koorijuht, Osvald Tärgi vend Richard on öelnud, et ainuüksi laulukoorist läks ära 44 inimest. Eks Emmaste kandis oli ka meri lähedal ja piirkonnas elas mitmeid usklikke laevaomanikke.
Pastor Ado Tärk teenis kogudust kuni 1940. aastani, seejärel võttis töö üle Ferdinand Väljas. Väljas oli teeninud ka Pahapilli kogudust Saaremaal, kuid jäi siis pastoriks oma kodukanti. Mäletan teda oma lapsepõlvest, fenomenaalse mäluga evangelisti hingega mees. Peale Väljase surma 1979. aastal kutsuti kogudust juhatama Kaljo Järva. Elades Kärdlas, sõitis ta aastaid mitu korda nädalas Nurstesse ja tagasi.
Aastast 2015 andis Kaljo Järva töö üle Taavi Ugamile, kuid kui tervis lubab, külastab ta Nurste kogudust heameelega tänaseni.
Koguduse liikmete arv on hetkel üsna väike. Tänu Jumalale on aga palvela olnud toimiv läbi aastakümnete, piirkonda on lisandunud mitmeid kristlikke peresid ja usume, et ka Nurstesse kingitakse taas ärkamine.

ALLIKAD

ASUKOHT

VAATA KA