AIN KALMUS

Ain Kalmus, kodanikunimega Evald Mänd, oli pärit Hiiumaalt Emmastest. Ta sündis 1906. aastal. Kalmus omandas vaimuliku keskhariduse baptisti teoloogilises seminaris Keilas ja kõrghariduse Ameerikas Andover Newtoni teoloogilises kõrgkoolis aastail 1931–35. Õpingute vaheajal teenis ta leiba laevadel madrusena, pärast USA-st naasmist töötas baptisti vaimulikuna mitmel pool Eestis ja oli ajakirja Elukevade toimetaja.

1944. aastal põgenes Kalmus Rootsi ja 1948 suundus Ameerikasse. Sealsamas Uus-Inglismaal Massachusettsi osariigis, kus ta oli õppinud, jätkus ka ta teenistuskäik vaimulikuna ja õppejõuna. Pastorina tegutses ta Ameerika ühiskonnas vaikima sunnitud kodumaa saadikuna, paljastades kantslist kommunismi kuritöid, tema maist teekonda usuteadlasena märgistavad aga usulist pettumust käsitlev magistritöö ja 1974. aastal kaitstud doktoritöö, mille teema oli piibli mõjud ilukirjandusele.

Tajunud varakult usulise ja esteetilise elamuse lähedust, avaldas Kalmus oma kodanikunime all juba aastast 1926 kodumaal rea vaimuliku rõhuasetusega teoseid. Ta esimeseks ja ühtlasi tähelepanu võitnud romaaniks sai aga nelja nädalaga kirjutatud ja esmatrükis ajalehes Eesti Sõna joonealusena ilmunud Hiiumaa-aineline romaan “Soolased tuuled” (1942), mis kajastab etnograafilise täpsusega hiidlaste eluolu 19. sajandi lõpul. Järgnesid perekonnakroonika “Öö tuli liiga vara” (1945), metsavennaromaan “Kaarnakünka” (1946), meremehe-elust talletatud kogemustel põhinev “Kodusadama tuled” (1947) ja enne II maailmasõda Ameerikasse rännanud eestlaste elu kujutav “Hingemaa” (1948). Kalmuse tõeliseks suurteoseks kujunes aga eestlaste ristiusustamise tausta ja vaimseid liikumisi jälgiv Tabelinuse-triloogia: “Jumalad lahkuvad Maalt” (1956), “Toone tuuled üle Maa” (1958) ja “Koju enne õhtut” (1964).

Lisaks romaanidele on Kalmuse sulest ilmunud neli köidet sisukaid memuaare ja kirjanduslikke mõtisklusi ajakirjanduses. Tema romaanide paremik on uuesti välja antud ja saanud loetavaks ka kodumaal. Ain Kalmus suri 2001. aastal.