SADAMAD

Roograhu on väikesadam Hiiumaa põhjarannikul, Kärdla lennujaamast 600 meetri kaugusel. Sadam avati 2011. aasta juulis. Roograhu sadamas on külalistele avatud kaasaegne teenindushoone aastaringselt töötava restorani ja hotelliga. Sadamas on paadikuur veesõidukite ületalve hoidmiseks.

Kärdla sadam rajati 19. sajandi keskpaigas Kärdla kalevivabriku ehitamise järel tooraine ja toodangu parema transportimise jaoks. Sadam kuulus algselt Hiiu‐Kärdla kalevivabrikule ning oli 19. sajandil ainuke väliskaubandusõigusega sadam saarel.

Kalana sadam on rajatud eelmise sajandi keskel kalasadamana. Sadam asub Kõpu poolsaarel, Kärdlast 50 km kaugusel. Samas akvatooriumis asub ka Ristna jahisadam.
Tegu on Hiiumaa kõige läänepoolsema sadamaga. Tänaseks on sadama juures asuv puhkeküla ning söögikoht populaarsed turismipaigad.

Kõrgessaare sadam asub samanimelises alevikus, mille ehitas krahv Jacob De la Gardie. 17. sajandil käis sadamast Eesti esimene korrapärane laevaliin, sihtkohaks Stockholm. Tänapäeval on tegu väikesadamaga.

Haldi sadam on väikesadam Hiiumaa läänerannikul Mardihansu lahte lõunast piiraval Haldininal. Sadam on kasutusel peamiselt kalasadamana. MTÜ Haldi Sadam eestvedamisel on sadamat rekonstrueeritud.

Sõru sadam on väikesadam Pärna külas. Asub Soela väina ääres. Sadama nimi tuleb naaberküla Sõru nimest. Sadamast viib laevatee Saaremaale Triigi sadamasse. Regulaarreise alustati 1999. aastal.

Suursadam asub 10 km Kärdlast kagu-ida pool, praeguse Suuresadama küla maa-alal, Hiiumaa vallas.
Suursadamat mainitakse esmakordselt nimeta sadamakohana 1570. aastast pärineval merekaardil. Nimega on seda mainitud 1593. aastal Sääre sadamana (Serle ham). Seejärel on merekaartidel levinud Djuphamn (rootsi keeles) ning Tiefenhafen (saksa keeles).

Salinõmmme sadam asub Salinõmme külas. Ajalooliselt oli tegu Hiiu Kaluri kalasadamaga. 1970-ndatel võeti üks kaidest kasutusele Hiiumaa laidude kaitseala teenindamiseks, praegu paikneb seal kaitseala sadam paadikuuri, jäätmemaja-käimla, kai ja slipiga.

Lehtma sadam asub Hiiumaa põhjaservas, Tahkuna poolsaare kirdeotsal. Rajati I maailmasõja eel Tahkuna poolsaare rannapatareide varustamiseks. Rahvusvaheline Lehtma sadam on ühtlasi ka piiri- ja tollisadam.

Vahtrepa sadam asub Vahtrepa külas. Sadamakohta on kasutatud aastasadu. 19. sajandi teisel poolel jäi sadam suurematele laevadele liiga madalaks, mistõttu ehitati veidi lõuna poole Heltermaa sadam.

Sadam rajati 1860. aastal kohalike mõisnike initsiatiivil. Täna on sadama põhiülesanne Heltermaa-Rohuküla parvlaevaliini teenindamine.

Kalapüügikohana oli Orjaku kasutusel juba 17.sajandil. Sadamat hakati ehitama 1912. aastal Läänemere miinilaevastiku baasiks. Esimese maailmasõja ajaks olid kaks kaitsemuuli valmis. Enne II Maailmasõda oli sadam kasutusel nii kauba- kui ka reisisadamana.