Esimesest kirikust või õigemini kabelist Reigi kandis kuigi palju teada ei ole. Riho Saardi andmeil on esimene võimalik vihje aastat 1596, mil saarte esimesel protestantlikul visitatsioonil mainitakse Reigi piirkonda kaplani ametisse seadmise vajadust. Ei ole öeldud, kas kabel oli juba olemas või mainiti selle ehitamise vajadust. Teada on Reigist mõne kilomeetri kaugusel asunud Kootsaare kabel, mida on mainitud XVII sajandi lõpul ja mille asukoht Kootsaare kabelimäel koos sealse kunagise kalmistuga on siiani teada tänase “Hiiumaa Eiffeli“ läheduses.
Reigi kihelkond sai iseseisvaks 1627. aastal Sellest ajast hakatakse mainima ka Reigi (Pihla) Püha Ristija Johannese kabelit, kuid ka selle ehitamise aeg ei ole täpselt teada. Kuna siinset rootslaste kogudust käis juba 1609. aastast teenimas Pühalepa õpetaja Johann Teufel, siis mingi pühakoda pidi tollal juba olemas olema. Võimalik, et kasutati Kootsaare kabelit ja Pihla kabel ehitati 1627. aastal seoses kihelkonna tekkega. Esimeseks iseseisva koguduse õpetajaks sai Soomest pärit Paul Andreas Lempelius, kes teenis kogudust ligi 40 aastat. Lempelius on saanud kuulsaks tänu soome-eesti kirjaniku Aino Kalda romaanile „Reigi õpetaja“, mille alusel komponeeri helilooja Eduard Tubin samanimelise ooperi ja hiljem on valminud ka mängufilm, loo keskmeks on lugu Lempeliuse abikaasa Catharina truudusetusest ja suhtest noore koduõpetaja ja koguduse abiõpetaja Jonas Kempkega, mis lõppes Catharina Wycki ja Johan Kempke süüdistamisega nõiduses ja hukkamisega Tallinnas.
Sajandi lõpul ehitati Reiki uus puukirik. Arvatavalt lasi selle umbes 1690 ehitada XVII sajandi teisel poolel Hiiumaa mõisad rendile võtnud hollandlane Erasmus Jacobsson Bloedysel, kes oli tuntud agara ehitajana . Üsna harukordsena Eestis pühitseti kirik Jeesusele, Eestis on olnud veel vaid üks Jeesusele pühendatud kabel – Osmussaarel. Puukirik asus praegusest kirikust mõnikümmend meetrit tee poole, selle välimuse ja suuruse kohta minul andmeid ei ole, küll on aga ilmselt tollase kiriku altarimaal „Püha õhtusöömaaeg“ tänaseni säilinud praeguses kirikuhoones.
Praeguse Reigi kivikiriku lasi ehitada kurikuulus parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oma 27-aastaselt vabasurma läinud poja Gustav Dietrichi mälestuseks. Kirikut ehitati aastail 1800-1802 ja see õnnistati sisse 24. augustil 1802. Ungern-Sternbergidele viitavad perekonna vapikivi torni­fassaadil ja torni tuulelipp, milleks on erandlikult Ungern -Sternbergite vapilt pärinev liiliaõis. On huvitav, et unustatud ei ole ka tavalisi töömehi ja ehitajaid, kes kivikiriku ehitamisel tegevad olid. Nende nimed seisavad kõrvuti kirikuhärra ja maaomaniku nimega tahvlitel altaripildi kõrval.
Reigi kirik on lihtne ühelööviline puitlaega kivikirik massiivsete kiviseinte ja tihedaruuduliste ümarkaarakendega. Omapärane on ehitamise ajast pärinev puust kantsel, mille tugipuule on antud palmipuu kuju. Kiriku üheks suureks väärtuseks on väärtuslik kunstikollektsioon, mille paljud maalid pärinevad XVI-XVII sajandist. Kuidas need tööd kõik meretagusesse kirikusse sattusid, pole päris täpselt teada, kuid osa neist on arvatavalt kinkinud eluga pääsenud merehädalised, teise osa omaaegsed maaomanikud. Üks huvitavamaid kunstimälestisi on vanast kirikust pärinev 17. sajandil puule maalitud “Püha õhtusöömaaeg”. Praegune altarimaal „Kristus Õlimäel“ paigaldati kirikusse peale viimast suuremat remonti 1899. aastal, selle annetas kirikule von Stackelberg. Altari taga on seinal kolm numbrit – 1627, 1802 ja 1899, mis tähistavad siis vastavalt Reigi kihelkonna algusaastat, kiriku sisseõnnistamise aastat ja remontimise aastat.
Ka kiriku orel on tähelepanuväärne, nimelt arvatakse, et see on kohalik pill, mis on tõenäoliselt Hiiumaal hiidlase poolt valmistatud pill, mille rahvapärimuse kohaselt on valmistanud Käina köster Sakkeus. Kirjalike tõendeid selle kohta paraku pole.

Ka Reigi kiriku pastoraadihoone on tähelepanuväärne. Reigi kirikumõis rajatai 1627. aastal samaaegselt kihelkonna moodustamisega. Praegune pastoraadihoone on Reigis kolmas, ehitatud aastatel 1775-1779 ja on Suuremõisa lossi kõrval teine silmapaistev barokkehitis Hiiumaal. Pooleteistkordne hoone oli algselt rookatusega. Praegu esiküljel asuv klaasitud veranda on lisatud XIX sajandil. Maja esiküljel asusid pastori kabinet ja eesruum, köök ja teenijate tuba, aia poole jäid magamistoad, suur saal ja söögituba.
Nõukogude ajal on maja kasutusel olnud mitmeti. Kuni 1966. aastani oli Reigis vanadekodu, seejärel kasutati seda korteritena. 80ndatel plaaniti Reiki viia Hiiumaa muuseumi peahoone, kuid ajastu muutumisel jäi see teostamata. Seejärel on osaliselt restaureeritud maja seisnud peamiselt tühjana, viimastel aastatel on seal korraldatud suviti kunstinäitusi.
Reigi kogudust teeninud õpetajate hulgas on mitmedki olnud olulise mõjuga, seda nii positiivses kui negatiivses mõttes. Ehk negatiivseim neist oli Hiiumaal sündinud Andreas Anton Kroll, kes alustas õpetajaametis 1714 aastal. Kogudusetöö tema ajal lagunes, katkesid leerid jms. 1727 lasti Kroll lahti, kuna selgus et tema vaimulikud teadmised olid väga kesised. Uue ametikoha sai ta Ruhnu saarele, kus aga tekkisid samuti tülid ja 1738 tapeti ta tüli käigus.
Positiivse poole pealt võiks nimetada XVIII sajandil kogudust teeninud isa ja poega Glanströme, kes olid tugeva vennastekoguduse taustaga ja tegelesid usinalt laste õpetamisega. Uue kiriku ehitamise ajal ametis olnud Soomest pärit Carl Forsman pani Reigis ametisse juba kolm kooliõpetajat, lisaks alustas ta ettevõtliku mehena Reigis mütsivabriku.
Kultuuriedendajana on ajalukku läinud Reigis sündinud Gustav Feliks Rinne, pastor aastatel 1865 – 1872, kes asutas kihelkonda kaks kooli, lõi laulukoori, ja korraldas 1867 aastal Leigri külas Hiiumaa esimese laulupüha, kust võttis osa ka Käina laulukoor. Rinne koostas õpikuid ja noodikogusid koorilauljatele ja mõneti kurioossena lõi Eesti hümni viisina tuntud Fredrik Paciuse viisile hiiukeelsed sõnad „Oh Hioma sa mere saar“.
Tema poeg Immanuel Rinne rajas Reiki esimese avaliku raamatukogu Hiiumaal.
Reigi kirikuaeda on maetud hilisem õpetaja Richard Georg von Hirschausen koos abikaasa ja pojaga, kes oli samuti kirikuõpetaja, Kõrgessaare mõisnik Eduard von Ungern-Sternberg, aga ka näiteks Hiiumaal tuntud naisprohvet Viiu Junmann
Nõukogude aeg Reigi kirikut kuigi hävitavalt ei puudutanud, kogudus on jätkanud oma tegevust katkematult, ehkki pidanud kannatama sarnaselt teistele kogudustele erinevate piirangute all.
Eelmisel aastal tähistati kiriku 215. ja Reigi kihelkonna 390 aastapäeva, koguduseliikmete arvuks oli 2017. aasta seisuga 390.