Paadipõgenike lood

Anchor_edited.png
Paadiga rootsi

 

Sügisel 1944 vasardas paljudel eestlastel peas küsimus, kas põgeneda või mitte. Venelaste väeüksused tungisid järjekindlalt edasi üha sügavamale Eesti territooriumile. Olukord muutus päev-päevalt lootusetumaks. Ja 18. septembril teatasid sakslased ametlikult Eesti mahajätmisest. Eesti ranniku suunas hakkasid liikuma põgenike voorid. Meri täitus laevade ja paatidega, mil kõigil oli ainult üks siht – Rootsi.

 

Loe edasi: - Erelt, Pekka 2004. ‘Paadiga rootsi’. Eesti Päevaleht.

https://ekspress.delfi.ee/kuum/paadiga-rootsi?id=69024703

VIDEO: Thomas Niit põgenikke vedanud laevast Triina 1944

 
VIDEO: Riina Noodapera oma vanemate põgenemisest 1944
 
 
Paadipõgenike monumendi avamine pani Dalarö eestlastest kihama

 

On imeilus sügisehõnguline laupäev, kui istun bussis, et sõita Dalarösse.

 

Dalarö on maaliline, 1700 elanikuga aedlinn Rootsi läänerannikul Stockholmist natuke lõunas. Kuidas küll tuli mulle pähe mõte niisugusse paika sõita, küsite kindlasti. Põhjus on iseenesest lihtne: seal avatakse monument 60 aastat tagasi Rootsi põgenenud eestlastele.

Juba bussis, ümbritsetuna kümnetest rootslastest, võib tunda eestlaste hõngu. Nimelt võtab üks vanem härra taskust ajalehe väljalõike ja hakkab seda lugema. Tahtmatult jääb minugi pilk tekstil pidama ja mida ma näen: see on eesti keeles!

 

Loe edasi: - Raun, Alo 2004. ‘Paadipõgenike monumendi avamine pani Dalarö eestlastest kihama.’ Sakala.

https://sakala.postimees.ee/2155597/paadipogenike-monumendi-avamine-pani-dalaro-eestlastest-kihama

 

 

Hiiumaalt põgenenute arv

Põgenike koguhulga kindlakstegemise või isegi umbkaudse hindamise muudavad keeruliseks vastukäivad andmed ning asjaolu, et 1944. aasta tõi Hiiumaal kaasa rahvastikuvahetuse. Saarele oli Eestist põgenemise plaaniga saabunud sadu inimesi, kelle kava ebaõnnestus. Punaarmee kontrolli alla võetud sadamad ja liikumispiirangud muutsid omaalgatusliku mandrilenaasmise keeruliseks ning paljudel tuligi jääda Hiiumaale. […] Emmaste valla partorg hindas sõja jooksul valla rahvaarvu vähenemist umbes 1000 inimesele, lisades, et kõige rohkem lahkujaid oli Emmaste vallast. Samuti on väidetud, et Emmaste vald kaotas sõja aastatel viiendiku oma elanikkonnast. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et vastuolulised andmed ei võimalda Hiiumaalt lahkunute arvu kindlaks teha, aga ettevaatlikult võiks paadipõgenike hulka hinnata 2000 inimesele.

 

Loe täpsemalt: koguteose “Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene” peatükist Ajalugu. Nõukogude aeg 1944-1991. lk 447-479. (peatüki autor Indrek Paavle)

https://hiiumaa.raamatukogud.ee/index.asp?action=102&tid=62361