Ristna tuletorn on tõhusalt aidanud Läänemerel liiklevaid laevu orienteerumisel ja juhtinud laevu Hiiu madalast mööduval laevateel. Lisaks on andnud talvel teavet rasketest jääoludest Soome lahel.

Et Kõpu tuletorn oli tihti udu poolt varjatud, siis otsustati 1873. aastal Hiiumaale Kõpu poolsaare tippu ehitada uus tuletorn. Sellel oli saare teistest kõrgetest tuletornidest Kõpust ja Tahkunast erinev lisaülesanne – hoiatada jää liikumisest Soome lahel ja anda laevadele punase plinkiva tulega märku, kui Soome lahe laevateel on takistav jää.

Tuletorni juurde ehitati kohe ka vajalikud teenindushooned: elamu, kelder, saun, ait ja kaev, millest kaks esimest on tänaseni säilinud.

Erakordset vastupidavust on Ristna tuletorn ilmutanud maailmasõdades. 1917. aastal saatsid sõjalaevad torni pihta enam kui 200 pommi, kuid saksa täpsusest hoolimata tabasid tõsisemad vigastused majakat alles hilisematel pommitamistel, kui torni toetavad kontraforssid ja alumine silinderosa augulisteks lasti. Stabiilsuse tagamiseks valati 1920. aastal tuletornile betoonist särk ümber, mis kattis kinni torni tõmbenumbri – pilkuköitva metallist sõrestikulise konstruktsiooni. Sellegipoolest on Ristna tuletorn Eesti ülejäänud majakatest kaheksa profiilrauast kontraforsiga üsna eristuv. Sama saatus tabas ka Ristnaga sarnanevat Lätis asuvat Mērsragsi malmtuletorni, mis on oma algupärase välimuse minetanud.