Kõpu tuletorn

VALMIS

1531

Image-empty-state.png

Foto:

Wikipedia

Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud.

Tuletorn ehitati Tallinna rae palvel. Raad pöördus selles küsimuses Saare-Lääne piiskopkonna poole juba 1499. aastal. Hansaaegsetest Seebuch’idest on näha, et põhiline meretee Tallinnast Läänemere lõunaranniku Hansa linnadesse möödus Hiiumaa põhja- ja läänetipust. Tuletorni rajamise põhjused lähtusid hansakaupmeeste soovist kindlustada kaupade ohutu jõudmine sihtpunkti. Ehitise kõrgus oli esialgu 24,5 meetrit. Torni põletuspuudega varustamine oli Kõrgessaare mõisa talupoegade kohustus.

Kõpu tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse punkti. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal majakatulesid Läänemere ääres ei ole.

Kõpu tuletorn on olnud varem enam tuntud Dagerorti nime all (rootsi keeles “dag” – päev; “ort” – koht või poolsaar). Torni hakati ehitama 1505. aastal. Torni kasutuselevõtu ajaks loetakse 1. augustit 1531 (toimis tulepaagina), tuli süüdati tornis oktoobris 1649.

Juba tol ajal oli torn kujult neljatahuline prisma, mida neljast põhilisest ilmakaarest toetasid massiivsed kontraforsid. Kuni 24 m kõrguseni oli torn ehitatud üksnes tugeva tsemendiga seotud rändrahnudest ja paekivist (remondi käigus oli kive üksteisest äärmiselt raske eraldada). Torniossa on laotud üle 5000 kantmeetri kive, mis annab ehitise kaaluks peaaegu 12 tuhat tonni. 24 meetri kõrgusel asetses kahe aknaga alumine teenistusruum. Aknad avanesid itta ja läände. Teenistusruumi kohal oli veel üks ruum, kus oli põletuspuude tõstmiseks raudteljel puupeli ja plokirattaga vints. Hiljem ehitati idapoolsesse kontraforssi redeli asemele puittrepp. Ülemise ruumi kohal oli platvorm, kus metallvõrel süüdati kuivadest vaigustest puudest tuli. Selge vaikse ilmaga paistis tuli 15 meremiili kaugusele.

Kõpu tuletorni on korduvalt ümber ehitatud ja enam-vähem praeguse välja-nägemise sai ta 1845. aastal. 1860. aastal asendati Kõpu tuletorni senine katoptriline tuleseade Fresneli dioptriliste prismadega ja petrooleumhõõglambiga. 1900. aastal osteti Pariisi ülmeaailmselt majakseadmete näituselt moodne laternaruum koos optikaga. Teise maailmasõja järgsest ajast töötab Kõpu tuletorn elektri jõul plinkiva tulega. 1980.-1990. aastatel kaeti lagunema hakkav torni kivikehand raudbetooniga.

ALLIKAD

Saar, Teele 2015. Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Merendus. Rmt. Helgi Põllo, Aivi Telvik, Ermo Mäeots (Koost.) Kärdla: MTÜ Hiiumaa Teabekapital, lk. 589-594

Kõpu Tuletorni Kohvik. Tuletorn. http://www.tuletornikohvik.ee/tuletorn/

Puhka Eestis. Kõpu tuletorn. https://www.puhkaeestis.ee/et/kopu-tuletorn

ASUKOHT

VAATA KA