TÕNU ÕNNEPALU

Tõnu Õnnepalu on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 13. septemberil 1962. aastal Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana.

Õnnepalu õppis 1980-1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat ning lõpetas selle cum laude‘ga. Aastatel 1985-1987 töötas Tõnu Õnnepalu Hiiumaal Lauka kooli bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda on ta olnud vabakutseline tõlkja, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 1989-1990 töötas ta ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. 1993. aastal kirjastuses Tuum ning sama aasta septembris Eesti Vabariigi välisministeeriumis.

Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. Pseudonüümidena on ta kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov. Ta on väga looduslembeline ning tegeleb ka fotograafiaga. Õnnepalu looming on pälvinud rohkelt tähelepanu rahvusvahelises ulatuses, tema teoseid on tõlgitud väga mitmetesse võõrkeeltesse. Tema arvukate tunnustuste nimistust leiab muuhulgas Eesti vabariigi kultuuripreemia, Valgetähe V klassi teenetemärgi, Juhan Liivi luuleuahinna ning kahel korral Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna.

Hiiumaaga on otseselt seotud tema Tammsaare nimelise kirjanduspreemia võitnud autobiograafiline romaan “Paradiis”, mis jutustab loo elust Kõpu poolsaarel asuvas Kaleste külas. Hiiumaal on valminud ka tema teine, kolmas ja neljas luulekogu. Õnnepalu on saare kohta öelnud: “Hiiumaa on kõige kodusem koht maa peal, teist sellist pole ega vist tulegi.”