RUDOLF TOBIAS

Rudolf Tobias oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Ta sündis 1873. aastal Käina kiriku köstri klaverihäälestaja ja orelimeistri Johannes Tobiase pojana. Ta lõpetas Peteburi Konservatooriumi, kus õppis orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi “Johannes Damaskusest”. Tobias pani aluse eesti muusikateadusliku mõtte arengule ja temalt pärinevad paljude žanride esikteosed Eesti muusikas, teiste hulgas esimene sümfooniline teos, pateetiline avamäng (“Julius Caesar”) ja esimene oratoorium (“Joonase lähetamine”).

Tänaseni on tuntud mitmed autori koorilaulud, nagu “Otsekui hirv”, “Jumala lapsed” ja “Eks teie tea”. Viimane oli ühtlasi esimene muusikateos, mis kõlas Estonia maja avamisel 1913. aastal.
1912. aastal kutsuti Tobias Berliini muusikakõrgkooli muusiakteooriaõppejõuks. 1918. aastal suri ta kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale.

Rudolf Tobiase viiest lapsest on enim tuntud tema tütred. Helen Tobias-Duesberg oli samuti helilooja ja organist. Berliinis sündinud Beatrice Tobias oli tantsija, muuhulgas esimene, kes oma tantsunumbrites kasutas eesti heliloojate loomingut. Silvia Tobias oli harfimängija ja muusikapedagoog.

1929. aastal valmistas Haapsalu kunstnik Roman Haavamägi Rudolf Tobiase mälestussamba. 1973. aastal avati Hiiumaal Käinas helilooja sünnimajas tema elu ja loomingut tutvustav muuseum, samal aastal sai muusiku nime Kärdlas tegutsev muusikakool. Muuhulgas kujutati Tobiast taasloodud Eesti Vabariigi 50-kroonisel rahatähel. Alates 1993. aastast toimuvad Hiiumaal iga-aastased Rudolf Tobiase päevad, mida korraldab Tobiase Selts MTÜ. Ürituse raames toimub igal paarisarvulisel aastal klaveriõpilaste konkurss, paaritutel spetsiaalne kontsert.