MARIE UNDER

Marie Under oli eesti luuletaja, sündis 1883. aastal Tallinnas. Õppis saksa tütarlastekoolis, sõjaeelsel perioodil elas ta nii Tallinnas, Tartus kui Moskvas. 1944. aastal lahkus abikaasa Artur Adsoni ja tütardega Rootsi ning elas Stockholmis oma surmani 1980. aastal.

Underi looming kuulub eesti luulekirjanduse tippu. Ta on tugevalt mõjutanud meie kultuuriilma, oli ainus naispooet kirjandusrühmitustes Siuru (1917-1919) ning Tarapita (1921-1922). 1917. aastal ilmunud kogu “Sonetid” raputas lugejaid vabameelse, varjamatult meelelise, sensuaalse meeleoluga.

Marie Underi mõlemad vanemad olid hiidlased. Poetessi isa Priidu oli pärit Pühalepa kihelkonnast Värssu külast, ema Leena Kerner Kassarist. 1881. aastal suundusid Underid Tallinna, kus sündis ka Marie. Hiiumaad nägi tüdruk esimest korda alles 9-aastaselt, kuid side juurtega oli tugev. Hiiumaal vormusid Underi luuletused “Meri on tõusnud” ning “Sügissajus” tema 1990. aastal ilmunud kogust “Lageda taeva all”. Kuulsaim Hiiumaaga seotud luuletus on “Kassari kabeliaed”, mis loodud paguluses. Underi esimene abikaasa Carl Eduard Friedrich Hacker oli samuti hiidlane, neil sündisid tütred Dagmar ja Hedda. 1924. aastal lahutas Under Hackerist ning abiellus poeet Artur Adsoniga.

Underile on püstitatud mälestusmärk Hagastes ning Kassari kabeli juures seisab temanimeline pink roosiga, mis just poetessi auks aretatud.