JULIUS OENGO

Julius Oengo, pseudonüümiga Oro, oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ta sündis 1901. aastal Pühalepa vallas Harju külas Pleesil. 1907. aastal kolis pere Haapsallu, kus Oengo käis algkoolis. Õpingud jätkusid Tallinnas. Aastel 1918-1919 oli ta Hiiumaal Aruküla algkooli juhataja ning 1919-1920 Haapsalu 2. algkooli juhataja. Aastal 1920 sooritas õpetaja kutseeksami, seejärel töötas Tartus ning Vasalemmas, kuhu ehitas ka oma kodu.

Oengo debüütluulekogu “Ööpäev” ilmus 1921. aastal, millele järgnes 1922. aastal õega kahasse kirjutatud kogu “Meie kevad”. Otseselt Hiiumaa aineline on tema kolmas luulekogu “Tahkuna”, mis sisaldab Hiiu-saare etüüde.

Oengot peetakse eesti lastekirjanduse suurkujuks, mitmed tema luuletused kuuluvad eesti lasteluule klassikasse. Erilise tuntuse saavutas ta aastatel 1923-1934 ajakirja Laste Rõõm toimetaja ning autorina. Seal ilmusid näiteks “Tiliseb aisakell” ja “Jänesepoeg”. Neist esimese viisistas 1934. aastal Leo Virkhaus, misläbi on see tänaseni tuntud jõululaul. Viisistatud on teisigi Oro luuletusi, näiteks “Üle lume lagedale”, “Eideratas” ja “Kivikasukas”. Lasteproosast osa on välja antud ka eraldi raamatutena, näiteks 1938. aastal ilmunud “Muna”. Paljud tema lood kuuluvad klassikaliste aabitsalugude hulka.

Lisaks kirjutas Oengo mitmeid näidendeid, teiste hulgas karskusteemaline “Täismehed” (1925) ja õppimise tähtsust rõhutav “Kadunud printsess” (1935).

24. augustil 1941 arreteeriti Oro-Oengo Punasõdurite poolt ja sellest päevast jäi ta kadunuks. Kuri koolimaja õuel on mehele püstitatud mälestusmärk.