JEGARD KÕMMUS

Jegard Kõmmus oli kirjanik, koduloolane, keelemees ja rahvaluulekoguja. Ta sündis 1914. aastal Sõru külas Kabeli talus. Kaotanud oma isa esimeses maailmasõjas, pidi ta juba 14-aastaselt meremehena tööle asuma. 1941. aastal abiellus Aili Niiduga, samal aastal sundmobiliseeriti ta Nõukogude armeesse. Raskelt haavatuna evakueeriti mees Udmurtiasse, Hiiumaale aga saadeti tema surmateade. 1944. aastal jõudis Jegard saarele tagasi, pärast sõda töötas lähisõidulaevadel kaptenina ja Hiiumaa sadamates ülemana.

Kõmmus pani kirja Hiiumaaga seotud pärimus-, elu- ja ajalood, tundis sügavat huvi luule ja folkloori vastu. 1961. aastast oli ta Eesti Etnograafiamuuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Emakeele Seltsi hinnatud korrespondent.

Kõmmuse loomingut on ka kaante vahele pandud. 1960. aastal koostatud Hiiumaa vägilaslugude sarja “Iiu Leiger” andis 2005. aastal raamatuna välja tema lapselaps Helen Kõmmus. 2015. aastal ilmus raamat “Elutöö ühe ööga. Soome kunnari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941”. 2016. aastal ilmunud “Hiiumaa meremees jutustab” toob lugejateni Jegardi elu ja lood.

Kõmmus oli ka luuletaja, tema kirja- ja murdekeelsed värsid ilmusid aastatel 1960-87 ajalehes Nõukogude Hiiumaa nii enda sünninime kui pseudonüümi Toomas Laido all. Tema sulest ilmunud luuletuste hulgast leiab näiteks “Mehed merel”, “Hiiu kalurid” ja “Sünnisaarele.
Jegard Kõmmus suri 1988. aastal Kärdlas.