ÜLO SOOSTER

Ülo Sooster oli eesti modernistlik kunstnik. Ta sündis 1924. aastal Käina vallas Ühtri külas. Pärast Ühtri algkooli lõpetamist õppis ta edasi Kärdla reaalkoolis, 1943. aastast aga juba kõrgemas kunstikoolis Pallas – ENSV Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, kus tema õpetajate hulka kuulusid kunsti korüfeed nagu Ado Vabbe, Aleksander Vardi ja Elmar Kits. Pärast kooli lõpetamist 1949. aastal Sooster vahistati kui “paadunud dekadent”. Kasahhi NSV-s asunud vangilaagrist vabanes ta 1956. aastal ja 1957. aastast elas vabakunstnikuna Moskvas, kus ta ka 1970. aastal suri.

Soosteri loomingut iseloomustab sürrealism. Kuigi kunstnik töötas Moskvas, oli 1960. aastate Eesti maalis tema mõju märgatav. Näiteks mõjutasid Soosteri isik ja looming Tartu kunstnike, tema õpingukaaslaste Silvia Jõgeveri, Lembit Saartsi ja teiste loomingut. Tal oli juhtiv roll Moskva noorte radikaalsete kunstnike hulgas. Sooster oli Moskvas esimesel noorte kunstnike näitusel giid tollasele Nõukogude Liidu riigijuhile Nikita Hruštšovile.

Ülo Sooster on tegelenud ka raamatuillustratsiooniga, sealhulgas eesti kirjanike venekeelsetele väljaannetele, näiteks Oskar Lutsu “Kevade”. Ta on teinud kunstnikutöö kahes populaarteaduslikus ja kahes multifilmis täiskasvanuile. 1970. aastal leiti ta oma ateljeest surnuna. Soosteri põrm toodi Eestisse ja maeti Metsakalmistule.

1994. aastal, Ülo Soosteri 70. sünniaastapäeval, püstitati Ühtris Pendi talu õuele kunstniku venna Ants Vahtrase ja AS Hiiukoja eestvõttel kunstniku mälestuseks monument. Mälestusmärgi autor Tõnis Tilga ühendas sellesse kaks Soosteri meelismotiivi – kadaka ja muna.